Jaotuste kirjeldamine

Sisesta üks andmestik (või võrdlemiseks kaks) või vali näide altpoolt. Iga andmestik joonistub ühisel skaalal punktdiagrammina otse oma karpdiagrammi kohale; keskmine on märgitud karbi alla. Kvartiililüliti muudab seda, kuidas leitakse Q₁ ja Q₃ ning nendest sõltuvad tõkked.

Keskmine xˉ=1n∑xi\bar x=\frac{1}{n}\sum x_i
Standardhälve s=∑(xi−xˉ)2n−1s=\sqrt{\frac{\sum(x_i-\bar x)^2}{n-1}}
Erindite tõkked Q1−1.5 IQRQ3+1.5 IQR\begin{aligned}&Q_1-1.5\,\mathrm{IQR}\\&Q_3+1.5\,\mathrm{IQR}\end{aligned}
Interaktiivse simulatsiooni laadimine...

Õppetund

Teooria — Jaotuste kirjeldamine

Jaotust kirjeldada tähendab esitada andmete sisulises kontekstis selle kuju, keskmus, hajuvus ning erindid. Kahe jaotuse võrdlemisel näidatakse arvude abil, kuidas need omadused teineteisest erinevad.

Kust valem tuleb

  1. Kuju. Vaata punktdiagrammi või histogrammi: kas jaotusel on üks või mitu tippu, kas see on ligikaudu sümmeetriline või pikema sabaga paremale (paremale kaldus) või vasakule, ning kas esineb tühikuid või kobaraid. Asümmeetriakordaja g₁ mõõdab saba pikkust: positiivne väärtus viitab pikale parempoolsele sabale.
    g1=1n∑(xi−xˉ)3(1n∑(xi−xˉ)2)3/2g_1=\frac{\frac1n\sum(x_i-\bar x)^3}{\left(\frac1n\sum(x_i-\bar x)^2\right)^{3/2}}
  2. Keskmus. Keskmine on andmestiku tasakaalupunkt. Mediaan jagab järjestatud andmed kaheks: vähemalt pool väärtustest on temast väiksemad või võrdsed ning vähemalt pool suuremad või võrdsed. Üksainus äärmuslik väärtus võib keskmist tugevasti nihutada, kuid jätab mediaani peaaegu puutumata – seepärast nimetatakse mediaani resistentseks.
    xˉ=1n∑xi,M=x(n+12)\bar x=\frac{1}{n}\sum x_i,\qquad M=x_{\left(\frac{n+1}{2}\right)}
  3. Hajuvus. Standardhälve s mõõdab väärtuste tüüpilist kaugust keskmisest; jagatakse arvuga n − 1, sest hälvete summa keskväärtusest x̄ on alati null. Kvartiilhaare IQR näitab andmestiku keskmise poole ulatust ning talub mediaani sarnaselt äärmuslikke väärtusi. Haare arvestab seevastu vaid kahte kõige äärmuslikumat väärtust.
    s=∑(xi−xˉ)2n−1,∑(xi−xˉ)=0s=\sqrt{\frac{\sum(x_i-\bar x)^2}{n-1}},\qquad\sum(x_i-\bar x)=0
  4. Erindid. Väärtus, mis jääb rohkem kui 1,5 IQR võrra allapoole Q₁ või ülespoole Q₃, on erind. Täpselt tõkkele langev väärtus erind ei ole.
    x<Q1−1.5 IQR  ∨  x>Q3+1.5 IQRx<Q_1-1.5\,\mathrm{IQR}\ \ \lor\ \ x>Q_3+1.5\,\mathrm{IQR}
  5. Vali kuju järgi sobiv näitajate paar. Ligikaudu sümmeetrilise ja erinditeta jaotuse kirjeldamiseks sobib keskmine koos standardhälbega s. Kui jaotus on viltu või sisaldab erindeid, esita mediaan ja kvartiilhaare IQR. Kahe rühma võrdlemisel kasuta mõlema puhul sama näitajate paari ja sama skaalat ning märgi ära, kumb on suurem ja kui palju.
Eeldab
Kvartiilide väärtus sõltub arvutusreeglist. Lüliti pakub kolme võimalust: TI-84 poolitamist ning Hyndmani ja Fani 7. ja 6. tüüpi, mis on vaikimisi kasutusel vastavalt R-is ning Minitabis ja SPSS-is. Eri meetodid võivad anda lahknevaid tulemusi mis tahes suurusega andmestiku korral.

Ülesanded täielikult lahendatud

  1. Ühe jaotuse kirjeldamine 3 sammu

    Kirjelda Old Faithfuli 175 ooteaja jaotust pärast vähemalt 3-minutist purset: n = 175, keskmine 79,99, s = 5,99, miinimum 64, Q₁ = 76, mediaan 80, Q₃ = 84, maksimum 96, asümmeetriakordaja −0,04.

    Ava see ülesanne tööriistas

    1. Kuju: punktdiagrammil on üksainus tipp ja sabad on ligikaudu ühepikkused; asümmeetriakordaja on nullilähedane.

      g1≈−0.04g_1\approx-0.04
    2. Keskmus ja hajuvus: jaotus on ligikaudu sümmeetriline, seega iseloomustavad seda hästi keskmine ja standardhälve. Kontrolli tõkete abil erindite olemasolu:

      76−1.5×8=64,84+1.5×8=9676-1.5\times8=64,\qquad 84+1.5\times8=96
    3. Arvud 64 ja 96 asuvad täpselt tõketel ning tõkkele langev väärtus ei ole erind.

    Vastus

    Ühe tipuga ja ligikaudu sümmeetriline, keskmes umbes 80 minutit (keskmine 79,99, mediaan 80), standardhälbega ligikaudu 6 minutit ning ooteaegadega vahemikus 64 kuni 96 minutit; erindeid ei ole.

    xˉ≈80,M=80,s≈6,64≤x≤96\bar x\approx80,\quad M=80,\quad s\approx6,\quad 64\le x\le96
  2. Keskmine ja standardhälve käsitsi arvutades 3 sammu

    Üheksa õpilast kulutasid kodutööle 10, 15, 19, 20, 23, 29, 29, 31 ja 49 minutit. Leia keskmine ja standardhälve.

    Ava see ülesanne tööriistas

    Näita lahendust
    1. Liida väärtused ja jaga arvuga n:

      xˉ=10+15+19+20+23+29+29+31+499=2259=25\bar x=\frac{10+15+19+20+23+29+29+31+49}{9}=\frac{225}{9}=25
    2. Võta iga hälve keskmisest ruutu ja liida ruudud kokku:

      225+100+36+25+4+16+16+36+576=1034225+100+36+25+4+16+16+36+576=1034
    3. Jaga tulemus arvuga n − 1 = 8 ja võta ruutjuur:

      s=10348=129.25≈11.37s=\sqrt{\frac{1034}{8}}=\sqrt{129.25}\approx11.37

    Vastus

    x̄ = 25 minutit, s ≈ 11,37 minutit.

    xˉ=25,s≈11.37\bar x=25,\qquad s\approx11.37
  3. Millised näitajad on erindite suhtes resistentsed 2 sammu

    Newcombi 66 mõõtmise keskmine on 26,21, standardhälve 10,75, mediaan 27 ja kvartiilhaare 7. Ilma kahe erindita (−44 ja −2) on ülejäänud 64 väärtuse keskmine 27,75, standardhälve 5,08, mediaan 27,5 ja kvartiilhaare 6,5. Millised näitajad muutusid kõige rohkem ning milline näitajate paar peaks iseloomustama kogu andmestikku?

    Ava see ülesanne tööriistas

    Näita lahendust
    1. Võrdle iga näitajat koos kahe erindiga ja ilma nendeta:

      xˉ: 26.21→27.75,s: 10.75→5.08,M: 27→27.5,IQR: 7→6.5\bar x:\ 26.21\to27.75,\qquad s:\ 10.75\to5.08,\qquad M:\ 27\to27.5,\qquad\mathrm{IQR}:\ 7\to6.5
    2. Standardhälve väheneb üle kahe korra ja keskmine nihkub 1,54 võrra, samal ajal kui mediaan ja kvartiilhaare muutuvad kumbki vaid 0,5 võrra. Erindid mõjutavad mitteresistentseid näitajaid tugevasti.

    Vastus

    Kõige rohkem muutusid keskmine ja eriti standardhälve. Kogu andmestikku koos selle kahe erindiga kirjeldavad kõige paremini mediaan 27 ja kvartiilhaare 7.

    M=27,IQR=7M=27,\qquad\mathrm{IQR}=7
  4. Kahe jaotuse võrdlemine 2 sammu

    Võrdle lühikeste pursete järgseid ooteaegu (n = 97: mediaan 54, Q₁ 50, Q₃ 59, haare 43 kuni 71, asümmeetriakordaja 0,30) pikkade pursete järgsete ooteaegadega (n = 175: mediaan 80, Q₁ 76, Q₃ 84, haare 64 kuni 96, asümmeetriakordaja −0,04).

    Ava see ülesanne tööriistas

    Näita lahendust
    1. Keskmus: mediaanide vahe on:

      80−54=2680-54=26
    2. Hajuvus: kvartiilhaarded on 9 ja 8 minutit, seega peaaegu võrdsed. Kuju: mõlemad on ühe tipuga; lühikeste pursete ooteaegadel on veidi pikem parempoolne saba. Erindid: tõkete järgi kummaski rühmas puuduvad. Kattuvus:

      Q1 long=76>59=Q3 shortQ_1^{\,\mathrm{long}}=76>59=Q_3^{\,\mathrm{short}}

    Vastus

    Pika purske järgsed ooteajad on tüüpiliselt 26 minutit pikemad (mediaanid 80 ja 54), ligikaudu sama hajuvusega (kvartiilhaarded 8 ja 9) ning kummaski rühmas pole erindeid. Pikkade pursete ooteaegade keskmine pool (76 kuni 84) asub tervikuna kõrgemal kui lühikeste pursete oma (50 kuni 59).

    Mlong−Mshort=26,IQR: 8, 9M_{\mathrm{long}}-M_{\mathrm{short}}=26,\qquad\mathrm{IQR}:\ 8,\ 9
  5. Samad andmed, kaks kvartiilireeglit 2 sammu

    Leia andmestikule 10, 15, 19, 20, 23, 29, 29, 31, 49 kvartiilid Q₁ ja Q₃ poolitamise meetodil ning 7. tüübi valemiga h = (n − 1)p + 1, ja otsusta kummalgi juhul, kas 49 on erind.

    Ava see ülesanne tööriistas

    Näita lahendust
    1. Poolitamine: jäta mediaan 23 kõrvale ning leia kummagi nelja arvu mediaan:

      Q1=15+192=17,Q3=29+312=30,30+1.5×13=49.5>49Q_1=\frac{15+19}{2}=17,\qquad Q_3=\frac{29+31}{2}=30,\qquad 30+1.5\times13=49.5>49
    2. Tüüp 7: h = 8 × 0,25 + 1 = 3 ja h = 8 × 0,75 + 1 = 7, seega on Q₁ ja Q₃ vastavalt 3. ja 7. väärtus:

      Q1=x(3)=19,Q3=x(7)=29,29+1.5×10=44<49Q_1=x_{(3)}=19,\qquad Q_3=x_{(7)}=29,\qquad 29+1.5\times10=44<49

    Vastus

    Poolitamine: Q₁ = 17, Q₃ = 30, tõke 49,5, seega 49 ei ole erind. Tüüp 7: Q₁ = 19, Q₃ = 29, tõke 44, seega 49 on erind.

    49.5>49,44<4949.5>49,\qquad 44<49
  6. Mõõtühikute teisendamine 2 sammu

    Newcomb märkis iga aja t koodina x, kus t = 24,8 + x/1000 miljondiksekundit. Koodide keskmine on 26,21, standardhälve 10,75, mediaan 27 ja kvartiilhaare 7. Leia need samad neli näitajat t jaoks.

    Näita lahendust
    1. Konstandi liitmine nihutab kõiki keskmuse näitajaid ja jätab hajuvuse muutmata; positiivse konstandiga korrutamine skaalib mõlemaid. Keskmus:

      24.8+26.211000=24.82621,24.8+271000=24.82724.8+\frac{26.21}{1000}=24.82621,\qquad 24.8+\frac{27}{1000}=24.827
    2. Hajuvus, korrutatuna vaid teguriga 1/1000:

      10.751000=0.01075,71000=0.007\frac{10.75}{1000}=0.01075,\qquad\frac{7}{1000}=0.007

    Vastus

    Keskmine 24,82621 ja mediaan 24,827 miljondiksekundit; standardhälve 0,01075 ja kvartiilhaare 0,007.

    tˉ=24.82621,Mt=24.827,st=0.01075,IQRt=0.007\bar t=24.82621,\quad M_t=24.827,\quad s_t=0.01075,\quad\mathrm{IQR}_t=0.007
  7. Kui keskmine ja mediaan ei järgi jaotuse saba 3 sammu

    100 leibkonnast on 38 ühe täiskasvanuga, 49 kahega, 9 kolmega, 3 neljaga ja 1 viiega. Leia keskmine ja mediaan ning määra jaotuse asümmeetria suund.

    Ava see ülesanne tööriistas

    Näita lahendust
    1. Keskmine:

      xˉ=38⋅1+49⋅2+9⋅3+3⋅4+1⋅5100=180100=1.8\bar x=\frac{38\cdot1+49\cdot2+9\cdot3+3\cdot4+1\cdot5}{100}=\frac{180}{100}=1.8
    2. Mediaan on 50. ja 51. väärtuse aritmeetiline keskmine. Esimesed 38 väärtust on 1 ning väärtused 39 kuni 87 on 2:

      x(50)=x(51)=2 ⇒ M=2x_{(50)}=x_{(51)}=2\ \Rightarrow\ M=2
    3. Saba ulatub paremale, 4 ja 5 täiskasvanuni, ning asümmeetriakordaja on positiivne:

      g1≈1.2>0,xˉ=1.8<2=Mg_1\approx1.2>0,\qquad\bar x=1.8<2=M

    Vastus

    Keskmine 1,8, mediaan 2, paremale asümmeetriline (g₁ ≈ 1,2): keskmine on mediaanist väiksem, ehkki pikk saba asub paremal.

    xˉ=1.8<M=2,g1≈1.2\bar x=1.8<M=2,\qquad g_1\approx1.2

Lisaülesanded, ainult vastustega

  1. Leia arvude 2, 4, 4, 4, 5, 5, 7, 9 keskmine ja standardhälve.

    Näita vastust

    x̄ = 5, s ≈ 2,14

    xˉ=5,s=327≈2.14\bar x=5,\qquad s=\sqrt{\tfrac{32}{7}}\approx2.14
  2. Andmestikus on Q₁ = 12 ja Q₃ = 20. Millised väärtustest 0, 8, 32 ja 33 on erindid?

    Näita vastust

    Ainult 33. Tõkked on 0 ja 32 ning täpselt tõkkel asuv väärtus ei ole erind.

    12−1.5×8=0,20+1.5×8=32<3312-1.5\times8=0,\qquad 20+1.5\times8=32<33
  3. Andmestiku iga väärtust korrutatakse arvuga 3 ja tulemusele liidetakse 5. Mis juhtub keskmise, mediaani, standardhälbe ja kvartiilhaardega?

    Näita vastust

    Uus keskmine ja mediaan on 3 × (esialgne) + 5; standardhälvet ja kvartiilhaaret korrutatakse arvuga 3.

    xˉ→3xˉ+5,M→3M+5,s→3s,IQR→3 IQR\bar x\to3\bar x+5,\quad M\to3M+5,\quad s\to3s,\quad\mathrm{IQR}\to3\,\mathrm{IQR}
  4. Kontrolltöö tulemused on tugevalt vasakule asümmeetrilised kahe väga madala tulemuse tõttu. Milliseid keskmuse ja hajuvuse näitajaid tuleks kokkuvõttes esitada?

    Näita vastust

    Mediaani ja kvartiilhaaret.

  5. Leia andmestikule 10, 15, 19, 20, 23, 29, 29, 31, 49 kvartiilid Q₁ ja Q₃ 6. tüübi valemiga h = (n + 1)p.

    Näita vastust

    Q₁ = 17, Q₃ = 30

    h=2.5: 15+0.5 (19−15)=17,h=7.5: 29+0.5 (31−29)=30h=2.5:\ 15+0.5\,(19-15)=17,\qquad h=7.5:\ 29+0.5\,(31-29)=30

Old Faithfuli kahe küüru taga on kaks eri pursketüüpi

Klõpsa nupul Old Faithful, lühike ja pikk. Kõigi 272 ooteaja ühisel histogrammil oli kaks küüru. Siin on need samad ajad jaotatud eelnenud purske kestuse järgi. Lühema kui 3-minutise purske järel jääb ooteaegade keskmine pool vahemikku 50 kuni 59 minutit. Pikema purske järel aga 76 ja 84 minuti vahele. Karpdiagrammid ei kattu vähimalgi määral ja kummagi rühma eraldi histogrammil 5-minutiliste klassidega on vaid üksainus küür. Teine küür tekkis lihtsalt sellest, et kaks eri rühma valati ühisele graafikule kokku. Kui jaotusel on kaks tippu, tuleb otsida põhjust, mis neid lahutab – siin andis vastuse stopper purske juures.

Kaks kalkulaatorit, kaks otsust sama 49 kohta

Klõpsa nupul Kodutöö, poolitamine. Taskuarvuti TI-84 annab tulemuseks Q₁ = 17 ja Q₃ = 30. Ülemiseks tõkkeks tuleb 49,5 ning kõige pikem aeg, 49, jääb napilt selle sisse. Klõpsa nüüd Kodutöö, tüüp 7 – seda reeglit kasutab vaikimisi statistikatarkvara R. Siit saame Q₁ = 19 ja Q₃ = 29, tõke langeb 44 peale ning sama 49 osutub erindiks. Üheksa arvu, ja ei muutunud midagi peale tarkvara. 1996. aastal võrdlesid Hyndman ja Fan statistikaprogrammides kasutusel olnud üheksat valimikvantiilide definitsiooni ning leidsid pakette, mis kasutasid kvartiili arvutamisel üht valemit ja omaenda karpdiagrammil teist. Üheksa väärtuse korral määrab otsuse reegel, seega pane alati kirja kasutatud kvartiilid, mitte üksnes järeldus.

Paremale kaldus, ent keskmine on mediaanist väiksem

Õpikureegel väidab, et keskmine kaldub jaotuse pikema saba poole. Klõpsa nupul Täiskasvanuid leibkonnas: saba venib paremale, nelja ja viie täiskasvanuga leibkondadeni, asümmeetriakordaja on +1,2, kuid keskmine 1,8 asub ikkagi mediaanist 2 allpool. Paul von Hippel leidis 2005. aastal selle reegli 18 sissejuhatavast õpikust 14-s, ehkki 2002. aasta uuringus see ei kehtinud. Meie väljamõeldud leibkonnad kopeerivad just tolle uuringu jaotust: 38% jääb mediaanist allapoole, 49% langeb täpselt sellele ja 13% asub sellest kõrgemal. Keskmine hoiab tasakaalus vasaku poole suurt massi, samal ajal kui asümmeetria määravad üksikud suured väärtused paremal, sest hälbed tõstetakse kuupi. Kui tegemist on diskreetsete andmetega ja paljud väärtused langevad mediaanile, loe jaotuse kuju pildilt, mitte keskmise ja mediaani järjekorrast.

Õpitee

Statistika: andmetest osakaaludeni

Allikad (6)