| Kasvamine ja kahanemine | |
|---|---|
| Esimese tuletise test kriitilises punktis c | |
| Kandidaatide test lõigul [a, b] |
Õppetund
Teooria — Esimese tuletise test
Funktsiooni f kriitiline punkt on koht x, kus f on määratud ning f′(x) = 0 või f′(x) puudub. Esimese tuletise test: kui f on kriitilises punktis c pidev ja f′ märk muutub punkti c läbimisel plussist miinuseks, on f(c) lokaalne maksimum; kui miinusest plussiks, siis lokaalne miinimum; kui f′ märk ei muutu, pole tegemist kummagagi.
Kust valem tuleb
- Leia f′ ja kriitilised punktid. Lahenda võrrand f′(x) = 0 ning lisa iga x, kus funktsioon f on määratud, ent tuletis f′ puudub (nurgapunkt, teravik). Kohtades, kus f ise pole määratud (asümptoot või katkevus), jaotub arvtelg samuti, kuid need x väärtused pole kriitilised punktid.
- Koosta märgitabel. Jaotuspunktide vahel säilitab f′ sama märgi, seega piisab igas vahemikus ühest prooviväärtusest. Lehel tähistavad neid plussid ja miinused graafiku all oleval ribal.
- Määra kasvamine ja kahanemine. Seal, kus f′ > 0, funktsioon f kasvab, ja kus f′ < 0, seal kahaneb. Seda põhjendab keskväärtusteoreem: mistahes lõikaja tõus vahemiku otspunktide vahel võrdub mõne vahepealse puutuja tõusuga.
- Liigita iga kriitiline punkt selle kahe poole märkide põhjal.
- Kinnisel lõigul [a, b], kus f on pidev, leiduvad absoluutne maksimum ja miinimum kandidaatide seast: f väärtus punktis a, punktis b ning igas vahemikku jäävas kriitilises punktis. Võrdle neid väärtusi; ekstreemumiks võib osutuda ka otspunkt.
Ülesanded täielikult lahendatud
-
Kuupfunktsioon maksimumi ja miinimumiga 3 sammu
Leia vahemikud, milles f(x) = 2x³ − 3x² − 12x kasvab ja kahaneb, ning liigita selle kriitilised punktid.
-
Leia tuletis, tegurda ja sea f′ = 0:
-
Kontrolli igas vahemikus ühte väärtust, näiteks f′(−2) = 24, f′(0) = −12, f′(3) = 24:
-
Loe tabelist välja mõlemad kriitilised punktid:
Vastus
Kasvab vahemikes (−∞, −1) ja (2, ∞), kahaneb vahemikus (−1, 2); lokaalne maksimum f(−1) = 7 ja lokaalne miinimum f(2) = −20.
-
-
f′ = 0 ilma märgi muutuseta 3 sammu
Leia ja liigita funktsiooni f(x) = x⁴ − 4x³ kriitilised punktid.
Näita lahendust
-
Leia tuletis ja tegurda:
-
Tegur x² pole kunagi negatiivne, seega on funktsioonil f′ mõlemal pool 0 avaldise x − 3 märk:
-
Seega on 0 kriitiline punkt, kus f vaid peatub (nagu funktsiooni x³ puhul tuletise lehel), ning kohal 3 on ekstreemum:
Vastus
x = 0 pole kumbki; f(3) = −27 on lokaalne miinimum. f kahaneb vahemikus (−∞, 3) otse läbi punkti 0 ning kasvab vahemikus (3, ∞).
-
-
Teravik: f′ puudub 3 sammu
Leia ja liigita funktsiooni f(x) = x − 3x^(2/3) kriitilised punktid.
Näita lahendust
-
Leia tuletis. f′ on 0 seal, kus lugeja on null, ning puudub seal, kus nimetaja on 0, kuigi f(0) = 0 eksisteerib:
-
Märgitabel, kus nimetaja märk vahetub kohal 0:
-
Mõlemad punktid on kriitilised ning mõlemas on ekstreemum:
Vastus
Lokaalne maksimum f(0) = 0 teravikus, kus f′ puudub, ning lokaalne miinimum f(8) = −4. Üksnes võrrandi f′ = 0 lahendamisel jääks maksimum kahe silma vahele.
-
-
Märgi vahetus asümptoodil 3 sammu
f(x) = x + 4/x². Leia vahemikud, kus f kasvab ja kahaneb, ning liigita kõik kriitilised punktid.
Näita lahendust
-
Leia tuletis. f′ on 0 kohal x = 2 ning puudub kohal 0, kus pole määratud ka f:
-
Jaota arvtelg punktides 2 ja 0 ning kontrolli iga osa:
-
f′ märk muutub nulli läbides plussist miinuseks, kuid 0 ei kuulu f-i määramispiirkonda. Seetõttu pole see kriitiline punkt ja maksimumi seal pole; graafik tõuseb piki asümptooti. Ainus kriitiline punkt on 2:
Vastus
Kasvab vahemikes (−∞, 0) ja (2, ∞), kahaneb vahemikus (0, 2); üks lokaalne miinimum, f(2) = 3.
-
-
Trigonomeetriline funktsioon lõigul 3 sammu
Liigita funktsiooni f(x) = 2 sin x + sin 2x kriitilised punktid lõigul [0, 2π] ning leia selle absoluutsed ekstreemumid.
Näita lahendust
-
Kasuta seost cos 2x = 2cos²x − 1 ja tegurda:
-
Kuna cos x + 1 ≥ 0 ja võrdub nulliga vaid kohal π, määrab f′ märgi tegur 2cos x − 1, välja arvatud punktis π eneses:
-
Võrdle kandidaate, kaasa arvatud otspunkte:
Vastus
Lokaalne maksimum f(π/3) = 3√3/2 ≈ 2,5981, lokaalne miinimum f(5π/3) = −3√3/2 ≈ −2,5981 ning π pole kumbki. Mõlemad otspunktid annavad väärtuse 0, mistõttu need kaks ekstreemumi on ühtlasi absoluutne maksimum ja miinimum.
-
-
Kandidaatide test: maksimum otspunktis 2 sammu
Leia funktsiooni f(x) = x³ − 3x absoluutne maksimum ja miinimum lõigul [0, 3].
Näita lahendust
-
f on polünoom ja seega lõigul [0, 3] pidev. Kriitilised punktid:
-
Vahemikku (0, 3) jääb vaid x = 1. Arvuta f väärtus selles punktis ja mõlemas otspunktis:
Vastus
Absoluutne maksimum on f(3) = 18 otspunktis; absoluutne miinimum on f(1) = −2. Kohal x = 3 on f′ = 24, mitte 0, nagu piiratud sügavusega kasti puhul optimeerimise lehel.
-
-
Vahemikus kriitilisi punkte pole 2 sammu
Leia funktsiooni f(x) = x³ + 3x absoluutsed ekstreemumid lõigul [−1, 2].
Näita lahendust
-
Leia tuletis:
-
Kuna f kasvab kogu lõigul, jäävad ainsateks kandidaatideks otspunktid:
Vastus
Absoluutne miinimum f(−1) = −4, absoluutne maksimum f(2) = 14.
-
-
Vahemike lugemine tegurdatud tuletisest 2 sammu
Funktsiooni f tuletis on f′(x) = (x + 2)(x − 1)²(x − 4). Millistes vahemikes f kasvab ja millised on selle kriitilised punktid?
Näita lahendust
-
Kriitilised punktid on tegurite nullkohad:
-
Ruudus olev tegur pole kunagi negatiivne ega muuda märki; ülejäänud kaks muudavad:
Vastus
Kasvab vahemikes (−∞, −2) ja (4, ∞), kahaneb vahemikus (−2, 4); lokaalne maksimum kohal −2, lokaalne miinimum kohal 4 ning x = 1 pole kumbki. Funktsiooni f valemit polnudki vaja.
-
Lisaülesanded, ainult vastustega
-
Liigita funktsiooni f(x) = x³ − 12x kriitilised punktid.
Näita vastust
lokaalne maksimum f(−2) = 16, lokaalne miinimum f(2) = −16
-
Kus funktsioon f(x) = x e^(−x) kasvab ja kahaneb?
Näita vastust
kasvab vahemikus (−∞, 1), kahaneb vahemikus (1, ∞); lokaalne maksimum f(1) = 1/e ≈ 0,3679
-
Leia ja liigita funktsiooni f(x) = |x² − 4| kriitilised punktid.
Näita vastust
lokaalsed miinimumid f(−2) = f(2) = 0 nurgapunktides; lokaalne maksimum f(0) = 4
-
Liigita funktsiooni f(x) = x/(x² + 1) kriitilised punktid.
Näita vastust
lokaalne miinimum f(−1) = −1/2, lokaalne maksimum f(1) = 1/2
-
Leia funktsiooni f(x) = x⁴ − 2x² absoluutsed ekstreemumid lõigul [−2, 3].
Näita vastust
absoluutne maksimum f(3) = 63; absoluutne miinimum −1 kohtadel x = −1 ja x = 1
-
Leia funktsiooni f(x) = x − 2 sin x absoluutsed ekstreemumid lõigul [0, π].
Näita vastust
absoluutne miinimum f(π/3) = π/3 − √3 ≈ −0,6849; absoluutne maksimum f(π) = π
Õpitee
Mida f′ ja f″ graafiku kohta ütlevad
Allikad (3)
- The definition of a critical number (f′(c) = 0 or f′(c) undefined), the extreme value theorem (Theorem 4.1), Fermat's theorem (Theorem 4.2) and the strategy for absolute extrema on a closed interval that the candidates table follows: evaluate f at the ends and at the critical points inside, and compare: G. Strang and E. Herman, Calculus Volume 1, OpenStax (2016), section 4.3, “Maxima and Minima”.
- The first derivative test (Theorem 4.9), and Corollary 3 of the mean value theorem: f′ > 0 on an interval makes f increasing there: G. Strang and E. Herman, Calculus Volume 1, OpenStax (2016), section 4.5, “Derivatives and the Shape of a Graph”.
- Insight block 1: Darboux's memoir of 1875 on discontinuous functions, where a derivative is shown to take every value between any two of its values, continuous or not: G. Darboux, “Mémoire sur les fonctions discontinues”, Annales scientifiques de l'École Normale Supérieure, 2e série, 4 (1875), 57–112.