Kahekordse nurga valemid

Määra nurk A kraadides või eksamiülesannete eeskujul funktsiooni väärtuse ja veerandi järgi. Poolringi kolmnurk näitab pikkustena suurusi sin 2A, 1 + cos 2A ja 1 − cos 2A ning nurga 7,5° täiskordsetel arvutab tabel need välja täpsete juuravaldistena. Töörežiim „Võrrandid“ lahendab vahemikus võrrandeid, kus cos 2x või sin 2x seisab vastamisi funktsiooniga sin x või cos x, tehes seda täpselt eksamil nõutaval kujul.

Siinus sin⁡2A=2sin⁡Acos⁡A\sin2A=2\sin A\cos A
Koosinus kolmel kujul cos⁡2A=cos⁡2A−sin⁡2A=2cos⁡2A−1=1−2sin⁡2A\begin{aligned}\cos2A&=\cos^{2}A-\sin^{2}A\\&=2\cos^{2}A-1\\&=1-2\sin^{2}A\end{aligned}
Tangens tan⁡2A=2tan⁡A1−tan⁡2A\tan2A=\frac{2\tan A}{1-\tan^{2}A}
Interaktiivse simulatsiooni laadimine...

Õppetund

Teooria — Kahekordse nurga valemid

Kahekordse nurga valemid annavad väärtused sin 2A, cos 2A ja tan 2A nurga A funktsioonide kaudu; teistpidi loetuna on need poolnurga valemid.

Kust valem tuleb

  1. Võta liitmisvalemites B = A. Siinuse kaks korrutist saavad võrdseks ning koosinuse avaldisest saab ruutude vahe.
    sin⁡2A=2sin⁡Acos⁡A,cos⁡2A=cos⁡2A−sin⁡2A\sin2A=2\sin A\cos A,\qquad\cos2A=\cos^{2}A-\sin^{2}A
  2. Asenda üks ruut teisega seose sin²A + cos²A = 1 abil. Nii tekib veel kaks koosinuse cos 2A kuju: üks üksnes koosinuse ja teine üksnes siinuse kaudu.
    cos⁡2A=2cos⁡2A−1=1−2sin⁡2A\cos2A=2\cos^{2}A-1=1-2\sin^{2}A
  3. Tangensi leidmiseks jaga siinus koosinusega. Murru lugeja ja nimetaja jagamine avaldisega cos²A eeldab, et cos A ≠ 0, ning tulemusel puudub väärtus siis, kui tan²A = 1 ehk parajasti seal, kus cos 2A = 0.
    tan⁡2A=2sin⁡Acos⁡Acos⁡2A−sin⁡2A=2tan⁡A1−tan⁡2A\tan2A=\frac{2\sin A\cos A}{\cos^{2}A-\sin^{2}A}=\frac{2\tan A}{1-\tan^{2}A}
  4. Poolnurga leidmiseks loe koosinuse valemeid tagurpidi. Need annavad avaldised suurustele cos²A ja sin²A; ruutjuure ees oleva märgi määrab funktsiooni cos A või sin A märk nurga A veerandis – seda ei otsusta ükski valem sinu eest.
    cos⁡2A=1+cos⁡2A2,sin⁡2A=1−cos⁡2A2\cos^{2}A=\frac{1+\cos2A}{2},\qquad\sin^{2}A=\frac{1-\cos2A}{2}
  5. Jäta võrrandisse alles vaid üks funktsioon. Kui võrrandis on sin x, kirjuta cos 2x kujul 1 − 2sin²x; kui cos x, siis kujul 2cos²x − 1. Avaldise sin 2x kõrval too ühine tegur sulgude ette ja ära mitte kunagi sellega läbi jaga.
    cos⁡2x=sin⁡x ⇒ 2sin⁡2x+sin⁡x−1=0,sin⁡2x=cos⁡x ⇒ cos⁡x (2sin⁡x−1)=0\cos2x=\sin x\ \Rightarrow\ 2\sin^{2}x+\sin x-1=0,\qquad\sin2x=\cos x\ \Rightarrow\ \cos x\,(2\sin x-1)=0

Ülesanded täielikult lahendatud

  1. Kahekordne nurk tangensi ja veerandi kaudu 4 sammu

    tan A = 3/4 ja 180° < A < 270°. Leia sin 2A, cos 2A ja tan 2A ning tee kindlaks nurga 2A veerand.

    Ava see ülesanne tööriistas

    1. Küljepikkustega 3-4-5 kolmnurk annab väärtuste arvväärtused; III veerandis on nii siinus kui ka koosinus negatiivsed:

      sin⁡A=−35,cos⁡A=−45\sin A=-\tfrac{3}{5},\qquad\cos A=-\tfrac{4}{5}
    2. Kahekordse nurga valemid. Siinuse valemis taanduvad kaks miinusmärki välja:

      sin⁡2A=2(−35)(−45)=2425cos⁡2A=1625−925=725\begin{aligned}\sin2A&=2\left(-\tfrac{3}{5}\right)\left(-\tfrac{4}{5}\right)=\tfrac{24}{25}\\ \cos2A&=\tfrac{16}{25}-\tfrac{9}{25}=\tfrac{7}{25}\end{aligned}
    3. Tangensi valem vajab üksnes väärtust tan A:

      tan⁡2A=2⋅341−916=3/27/16=247\tan2A=\frac{2\cdot\tfrac{3}{4}}{1-\tfrac{9}{16}}=\frac{3/2}{7/16}=\frac{24}{7}
    4. Nurk 2A jääb vahemikku 360° kuni 540° ning kuna siinus ja koosinus on mõlemad positiivsed, asub see ühe täispöörde võrra edasi I veerandis:

      360∘<2A<540∘,sin⁡2A>0,cos⁡2A>0360^{\circ}<2A<540^{\circ},\qquad\sin2A>0,\quad\cos2A>0

    Vastus

    sin 2A = 24/25 = 0,96, cos 2A = 7/25 = 0,28, tan 2A = 24/7 ≈ 3,4286 ja 2A ≈ 433,7398° asub I veerandis.

    sin⁡2A=2425,cos⁡2A=725,tan⁡2A=247\sin2A=\tfrac{24}{25},\quad\cos2A=\tfrac{7}{25},\quad\tan2A=\tfrac{24}{7}
  2. Täpne väärtus poolnurga valemist 3 sammu

    Arvuta nurga cos 30° abil täpselt cos 15° ning näita, et see võrdub avaldisega (√6 + √2)/4.

    Ava see ülesanne tööriistas

    Näita lahendust
    1. Võtame valemi cos 2A = 2cos²A − 1 pöördkujul, kus A = 15°:

      cos⁡215∘=1+cos⁡30∘2=1+322=2+34\cos^{2}15^{\circ}=\frac{1+\cos30^{\circ}}{2}=\frac{1+\tfrac{\sqrt{3}}{2}}{2}=\frac{2+\sqrt{3}}{4}
    2. Kuna 15° on teravnurk, võtame positiivse ruutjuure:

      cos⁡15∘=2+32\cos15^{\circ}=\frac{\sqrt{2+\sqrt{3}}}{2}
    3. Võrdlemiseks võtame liitmisvalemitest saadud vastuse ruutu. Mõlemad arvud on positiivsed, seega ruutude võrdsusest järeldub arvude endi võrdsus:

      (6+24)2=6+2+21216=8+4316=2+34\left(\frac{\sqrt{6}+\sqrt{2}}{4}\right)^{2}=\frac{6+2+2\sqrt{12}}{16}=\frac{8+4\sqrt{3}}{16}=\frac{2+\sqrt{3}}{4}

    Vastus

    cos 15° = √(2 + √3)/2 = (√6 + √2)/4 ≈ 0,9659.

    cos⁡15∘=2+32=6+24≈0.9659\cos15^{\circ}=\frac{\sqrt{2+\sqrt{3}}}{2}=\frac{\sqrt{6}+\sqrt{2}}{4}\approx0{.}9659
  3. Tangensi täpne väärtus ruutvõrrandi kaudu 3 sammu

    Leia seose tan 45° = 1 ja valemi tan 2A abil täpselt tan 22,5°.

    Ava see ülesanne tööriistas

    Näita lahendust
    1. Asendame t = tan 22,5° kahekordse nurga valemisse, kus 2A = 45°:

      2t1−t2=1 ⇒ t2+2t−1=0\frac{2t}{1-t^{2}}=1\ \Rightarrow\ t^{2}+2t-1=0
    2. Lahendame ruutvõrrandi:

      t=−2±4+42=−1±2t=\frac{-2\pm\sqrt{4+4}}{2}=-1\pm\sqrt{2}
    3. Kuna 22,5° on teravnurk, on selle tangens positiivne; teine lahend −1 − √2 on tan 112,5°, mille kahekordse nurga tangens on samuti 1. Poolringi kolmnurk annab sama arvu teisel teel:

      tan⁡22.5∘=sin⁡45∘1+cos⁡45∘=2/21+2/2=22+2=2−1\tan22{.}5^{\circ}=\frac{\sin45^{\circ}}{1+\cos45^{\circ}}=\frac{\sqrt{2}/2}{1+\sqrt{2}/2}=\frac{\sqrt{2}}{2+\sqrt{2}}=\sqrt{2}-1

    Vastus

    tan 22,5° = √2 − 1 ≈ 0,4142.

    tan⁡22.5∘=2−1≈0.4142\tan22{.}5^{\circ}=\sqrt{2}-1\approx0{.}4142
  4. Koosinuse cos 2x kuju valik 3 sammu

    Lahenda võrrand cos 2x = sin x vahemikus 0° ≤ x < 360°.

    Ava see ülesanne tööriistas

    Näita lahendust
    1. Kuna teine liige on siinus, valime avaldise cos 2x kuju, mis sisaldab ainult siinust:

      1−2sin⁡2x=sin⁡x ⇒ 2sin⁡2x+sin⁡x−1=01-2\sin^{2}x=\sin x\ \Rightarrow\ 2\sin^{2}x+\sin x-1=0
    2. Tegurdame selle kui ruutvõrrandi funktsiooni sin x suhtes:

      (2sin⁡x−1)(sin⁡x+1)=0 ⇒ sin⁡x=12,sin⁡x=−1(2\sin x-1)(\sin x+1)=0\ \Rightarrow\ \sin x=\tfrac{1}{2},\quad\sin x=-1
    3. sin x = 1/2 nurkade 30° ja 180° − 30° korral; sin x = −1 ainult nurga 270° korral:

      x=30∘, 150∘, 270∘x=30^{\circ},\ 150^{\circ},\ 270^{\circ}

    Vastus

    x = 30°, 150° või 270°. Kuju cos²x − sin²x oleks jätnud ühte võrrandisse korraga nii koosinuse kui ka siinuse.

    x=30∘, 150∘, 270∘x=30^{\circ},\ 150^{\circ},\ 270^{\circ}
  5. Tegurda, ära jaga läbi 3 sammu

    Lahenda võrrand sin 2x = cos x vahemikus 0° ≤ x < 360°.

    Ava see ülesanne tööriistas

    Näita lahendust
    1. Avaldame sin 2x ja viime kõik liikmed ühele poole:

      2sin⁡xcos⁡x−cos⁡x=02\sin x\cos x-\cos x=0
    2. Liige cos x esineb mõlemas liidetavas. Toome selle sulgude ette:

      cos⁡x (2sin⁡x−1)=0\cos x\,(2\sin x-1)=0
    3. Korrutis on null siis, kui vähemalt üks tegur on null:

      cos⁡x=0: x=90∘, 270∘,sin⁡x=12: x=30∘, 150∘\cos x=0:\ x=90^{\circ},\ 270^{\circ},\qquad\sin x=\tfrac{1}{2}:\ x=30^{\circ},\ 150^{\circ}

    Vastus

    x = 30°, 90°, 150° või 270°. Kohe alguses avaldisega cos x läbi jagades jääks alles vaid 30° ja 150°: see eeldaks, et cos x ≠ 0, ning kaotaks just need lahendid, kus cos x = 0.

    x=30∘, 90∘, 150∘, 270∘x=30^{\circ},\ 90^{\circ},\ 150^{\circ},\ 270^{\circ}
  6. Ruudu teisendamine kahekordseks nurgaks integraali leidmisel 3 sammu

    Avalda sin²x funktsiooni cos 2x kaudu ja leia selle abil funktsiooni sin²x integraali täpne väärtus rajades 0 kuni π/2.

    Näita lahendust
    1. Avaldame seosest cos 2x = 1 − 2sin²x:

      sin⁡2x=12−12cos⁡2x\sin^{2}x=\tfrac{1}{2}-\tfrac{1}{2}\cos2x
    2. Mõlemal liikmel on nüüd tuttav algfunktsioon:

      ∫0π/2sin⁡2x dx=[x2−sin⁡2x4]0π/2\int_{0}^{\pi/2}\sin^{2}x\,dx=\left[\frac{x}{2}-\frac{\sin2x}{4}\right]_{0}^{\pi/2}
    3. Kuna sin π = sin 0 = 0, loeb vaid liige x/2:

      =π4−0=π4=\frac{\pi}{4}-0=\frac{\pi}{4}

    Vastus

    Integraali väärtus on π/4 ≈ 0,7854 ehk pool integreerimislõigu pikkusest, sest funktsiooni sin²x keskväärtus sellel lõigul on 1/2.

    ∫0π/2sin⁡2x dx=π4≈0.7854\int_{0}^{\pi/2}\sin^{2}x\,dx=\frac{\pi}{4}\approx0{.}7854
  7. Poolnurga samasuse tõestamine 3 sammu

    Tõesta, et sin 2A/(1 + cos 2A) = tan A igal pool, kus mõlemad pooled on määratud, ning kontrolli seda väärtusel A = 30°.

    Ava see ülesanne tööriistas

    Näita lahendust
    1. Asendame kumbagi kahekordse nurga funktsiooni kujuga, mis võimaldab tegurdada:

      sin⁡2A1+cos⁡2A=2sin⁡Acos⁡A1+(2cos⁡2A−1)=2sin⁡Acos⁡A2cos⁡2A\frac{\sin2A}{1+\cos2A}=\frac{2\sin A\cos A}{1+(2\cos^{2}A-1)}=\frac{2\sin A\cos A}{2\cos^{2}A}
    2. Taandame teguri 2 cos A, mis on nullist erinev igal pool, kus tan A on määratud:

      =sin⁡Acos⁡A=tan⁡A=\frac{\sin A}{\cos A}=\tan A
    3. Kui A = 30°:

      sin⁡60∘1+cos⁡60∘=3/23/2=33=tan⁡30∘\frac{\sin60^{\circ}}{1+\cos60^{\circ}}=\frac{\sqrt{3}/2}{3/2}=\frac{\sqrt{3}}{3}=\tan30^{\circ}

    Vastus

    sin 2A/(1 + cos 2A) = tan A; nurga 30° korral on mõlema poole väärtus √3/3 ≈ 0,5774. Poolringis kujutab see punkti P kõrguse suhet diameetri pikemasse lõiku.

    sin⁡2A1+cos⁡2A=tan⁡A\frac{\sin2A}{1+\cos2A}=\tan A

Lisaülesanded, ainult vastustega

  1. tan A = 2 ja A on teravnurk. Leia tan 2A.

    Näita vastust

    −4/3

    tan⁡2A=−43\tan2A=-\tfrac{4}{3}
  2. Lahenda võrrand cos 2x + 3 cos x + 2 = 0, kui 0° ≤ x < 360°.

    Näita vastust

    x = 120°, 180° või 240°

    x=120∘, 180∘, 240∘x=120^{\circ},\ 180^{\circ},\ 240^{\circ}
  3. Lahenda võrrand sin 2x = sin x, kui 0° ≤ x < 360°.

    Näita vastust

    x = 0°, 60°, 180° või 300°

    x=0∘, 60∘, 180∘, 300∘x=0^{\circ},\ 60^{\circ},\ 180^{\circ},\ 300^{\circ}
  4. Leia funktsiooni sin 22,5° täpne väärtus.

    Näita vastust

    √(2 − √2)/2 ≈ 0,3827

    sin⁡22.5∘=2−22\sin22{.}5^{\circ}=\frac{\sqrt{2-\sqrt{2}}}{2}
  5. cos A = 1/3 ja A asub IV veerandis. Leia funktsioonide sin 2A ja cos 2A täpsed väärtused.

    Näita vastust

    sin 2A = −4√2/9 ≈ −0,6285, cos 2A = −7/9

    sin⁡2A=−429,cos⁡2A=−79\sin2A=-\tfrac{4\sqrt{2}}{9},\quad\cos2A=-\tfrac{7}{9}
  6. Näita, et cos 3A = 4cos³A − 3cos A.

    Näita vastust

    Kasuta seost cos(2A + A) = cos 2A cos A − sin 2A sin A, asenda 2cos²A − 1 ja 2 sin A cos A ning seejärel sin²A = 1 − cos²A.

    cos⁡3A=4cos⁡3A−3cos⁡A\cos3A=4\cos^{3}A-3\cos A

Kahekordse nurga valemid peituvad ühesainsas poolringi kolmnurgas

Ühendame diameetri otspunktid W ja E ringjoone punktiga P, mis asub nurga 2A all. Kõõl WP väljub punktist W nurga A all, mis on pool kesknurgast: Eukleidese lause järgi on samale kaarele toetuv piirdenurk alati pool kesknurgast („Elemendid“ III.20). Kolmnurk WPE on täisnurkne tipus P (III.31) ja selle hüpotenuusiks on diameeter pikkusega 2, seega WP = 2 cos A ja EP = 2 sin A. Mõõdame nüüd lõigud ära. Punkti P kõrgus on WP · sin A ehk 2 sin A cos A, mis võrdub ühtlasi väärtusega sin 2A. Punkti P ristprojektsioon F jaotab diameetri kaheks osaks: WF = WP · cos A = 2cos²A ning FE = EP · sin A = 2sin²A, mis vastavad pikkustele 1 + cos 2A ja 1 − cos 2A. Kõrguse suhe lõiguga WF annab tan A = sin 2A/(1 + cos 2A) – poolnurga valemi otse jooniselt, ilma ainsagi algebrareata. Kui A ületab 90°, suundub kõõl WP teisele poole ja 2 cos A muutub negatiivseks; iga korrutis kannab oma märgi ise kaasas, mistõttu kõik need seosed peavad paika eranditult iga nurga korral.

Läbijagamine avaldisega cos x heidab pooled lahendid minema

Vajuta nupule sin 2x = cos x. Kujul 2 sin x cos x = cos x lausa kutsub see tegurit cos x taandama, ja seosest 2 sin x = 1 saamegi 30° ning 150°. Ometi leiab leht neli lahendit: lisaks tulevad 90° ja 270°, kus cos x = 0 ja võrrandi mõlemad pooled võrduvad nulliga. Taandamine tähendas läbijagamist, mida tohib teha vaid siis, kui jagaja pole null; see samm heitis ettevaatamatult kõrvale just need lahendid, mis kaotsi läksid. Selle asemel vii kõik liikmed ühele poole ja too ühine tegur sulgude ette, cos x(2 sin x − 1) = 0: korrutis on null siis, kui vähemalt üks tegur on null. Sama lõks varitseb võrrandis sin 2x = sin x, mis kaotab lahendid 0° ja 180°.

Funktsiooni sin²x keskväärtus on pool, mistõttu võrgupinge jääb tipust allapoole

Loeme seost cos 2x = 1 − 2sin²x teisipidi: sin²x = 1/2 − (1/2) cos 2x. Siinuslaine ruut on samuti siinuslaine, ent kaks korda kiirem ja poole madalam, võnkudes taseme 1/2 ümber. Mis tahes täisarvu perioodide vältel on koosinusliikme keskväärtus null, mistõttu sin²x keskväärtus on täpselt 1/2. Takisti muudab pinge soojuseks võrdeliselt pinge ruuduga, seega vahelduvpinge V₀ sin ωt soojendab takistit täpselt samamoodi nagu püsiv alalispinge V₀/√2. See samaväärne alalispinge ongi ruutkeskmine pinge, mida näeme seadme andmesildil: Euroopa vooluvõrgu nimipinge on 230 V ning pinge kõigub väärtuseni 230√2 ≈ 325 V ja tagasi viiskümmend korda sekundis.

Õpitee

Trigonomeetrilised samasused ja võrrandid

Allikad (3)